Milline kaamera sobib fotoboksi? Veebikaamera, süsteemikaamera ja erinevus, millest keegi ei räägi
„Kas teie tarkvara toetab DSLR-i?" on sagedasim tehniline küsimus enne ostu. See on ka kõige ebatäpsem — sest „toetab" võib tähendada kolme täiesti erinevat asja, ja erinevus otsustab, mida su külalised lõpuks käes hoiavad.
Kolm viisi, kuidas pilt boksi jõuab
1. Veebikaamera. Arvuti käsitleb kaamerat tavalise videoseadmena ja haarab üksikpildi jooksvast voost. See toimib iga USB-veebikaameraga — ja HDMI-adapteri kaudu ka süsteemikaameraga. Konks: saad alati ainult videokvaliteedi, tavaliselt Full HD. 24-megapiksline sensor objektiivi taga annab selles ülesehituses pildi umbes kahe megapiksliga. 10×15 väljatrükiks piisab sellest napilt, suuremaks formaadiks enam mitte.
2. Päris ühendus. Tarkvara räägib otse tootja protokolli — Canoni puhul EDSDK kaudu, Sony puhul PTP kaudu — ja päästab kaamera tõesti vallandama. Tulemuseks on täpselt see fail, mis jõuaks ka mälukaardile: täisresolutsioon, täielik säritamise kontroll, päris välk. See on erinevus „kaamera on ühendatud" ja „kaamera pildistab" vahel.
3. Kausta jälgimine. Tootja tetheringitarkvara paneb iga pildi kausta, fotoboksi tarkvara võtab uusima sealt välja. Pragmaatiline keskmine tee: see toimib peaaegu iga korpusega, ka eksootiliste puhul. Selle eest on protsessis teine tarkvara ja boks peab ootama, kuni fail ilmub — oled täpselt nii kiire ja nii usaldusväärne kui see vahelüli.
Erinevus, millest peaaegu ükski pakkuja ei räägi
Ka päris ühenduse puhul ei koheldud kõiki võtteid ühtemoodi. Ekraanil olev otsija on kaamera reaalajas eelvaade — videovoog, mitte foto. Kui külaline päästiku vajutab, on kaks võimalust: tarkvara haarab pildi sellest voost, või see vallandab kaamera tõesti ja ootab valmis faili.
BoothDockis on see teadlikult eristatud: üksikfoto vallandab päriselt — täisresolutsioon, täielik säritamine. GIF, buumerang ja video käivad reaalajas eelvaate voo kaudu, sest kaamera ei suuda anda kakskümmend üksikpilti nelja sekundi jooksul ja sest buumerang näeb hea välja ka videoresolutsiooniga.
Küsi pakkujalt täpselt seda, ja seda igas režiimis eraldi: „Kas üksikfoto vallandab kaamera, või haaratakse pilt eelvaate voost?" Kui vastus on kõigi režiimide puhul „eelvaate voog", ostad kallist veebikaamerat.
Kui sujuv otsija tegelikult on
Reaalajas otsijat kontrollitakse ostmisel harva ja märgatakse ürituse õhtul kohe: kiuslik otsija paneb külalised vales hetkes vallandama ja näeb odav välja.
Kaadrisagedus tuleb kahest suunast. Esiteks kaamerast: mõõdetuna annab Sony ZV-E10 umbes 13 kuni 16 kaadrit sekundis, Canon EOS M50 umbes 27. Teiseks tarkvarast — ja siin kaotavad paljud lahendused poole, sest nad küsivad uusi pilte fikseeritud tsükli järgi, selle asemel et lasta kaameral endal teatada. Päring iga 400 millisekundi tagant annab maksimaalselt 2,5 kaadrit sekundis, olenemata kaamera kiirusest.
Kui saad demonstratsiooni, pööra tähelepanu mitte otsija pildikvaliteedile, vaid selle sujuvusele — ja lase kellelgi kaamera ees kiiresti lehvitada.
Video on erijuht
Siin lähevad tootjate teed lahku. Canon suudab EDSDK kaudu käivitada oma päris filmirežiimi — heliga, kaamerakvaliteedis. Sony ei paku PTP kaudu võimalust anda valmis klipp tagasi arvutisse; seal salvestatakse reaalajas eelvaate voog, seega ilma helita ja eelvaate kvaliteedis.
See pole tarkvara puudus, vaid protokollide omadus. Oluline on ainult, et sa teaksid seda eelnevalt: kui külaliste videod heliga kuuluvad pakkumisse, pole korpuse valik maitse küsimus. Eraldi veebikaamera ainult videorežiimi jaoks on muide legitiimne ja odav väljapääs — foto süsteemikaamera kaudu, video veebikaamera kaudu.
Mida sa tegelikult vajad
- Trükid 10×15 ja postitad sotsiaalmeediasse. Hea veebikaamera korraliku valgustusega lööb halvasti valgustatud süsteemikaamera üle. Investeeri raha kõigepealt püsivasse valgustusse, mitte korpusesse.
- Trükid suuremalt, töötad roheekraaniga või müüd ärikliendile. Päris ühendus süsteemikaameraga. Tausta eemaldamine muutub nähtavalt puhtamaks, kui lähtepilt pole juba videopakkimist läbinud.
- Sul on juba korpus, mida keegi otse ei toeta. Kausta jälgimine tootja tetheringitarkvaraga — toimib, kuid maksab sekundi ooteaega ja ühe lisalüli ahelas.
Ja sõltumata teest: ära kunagi lase endale näidata ühilduvusnimekirja, vaid oma korpust töös. Nimekiri ütleb ainult, et keegi on nime sisestanud. BoothDockis on Sony ZV-E10 ja Canon EOS M50 kontrollitud päris riistvaraga: tuvastatud, vallandatud, töötava reaalajas eelvaatega.